Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.
Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:
- ohustab paljude inimeste elu või tervist;
- põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
- mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
- mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Praktilisi juhiseid ja nõuandeid kriisiolukordadeks leiad veebilehtedelt www.kriis.ee ja www.olevalmis.ee, samuti rakendusest Ole valmis. Seal on info, kuidas erinevateks kriisideks valmistuda ja kuidas neis käituda.
Kriisiolukorras edastatakse infot riigi kriisikanalitest: riigiinfo telefonilt 1247, Vikerraadiost, samuti ERRist ja teistest uudistekanalitest. Kriisi ajal edastab riik infot ka oma sotsiaalmeediakanalite kaudu.
Küsimused ja vastused
Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla. Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
-
kas kodust lahkudes on mobiiliaku laetud ja ilmastikule vastavad riided seljas;
-
kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
-
millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
-
kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
-
kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
-
kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).
Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
-
kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;
-
kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta;
-
mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (vaata soovitusliku ekavuatsioonikoti sisu allpool) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata soovituslikku varude nimekirja allpool);
-
mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda – abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus;
-
abi kutsumisest saad täpsemalt lugeda www.olevalmis.ee veebilehelt.
Soovituslik nädalane varu koju (vaata lisaks olevalmis.ee kodulehelt siit)
- 21 liitrit joogivett
- pakisupid / püreepulbrid
- purgisupid ja -toidud
- kuivikud
- konservid (liha- , puu- ja juurvilja)
- kommid, halvaa, küpsised
- vajadusel beebitoit
- taskulamp ja varupatareid
- patareidel / akudel töötav raadio
- esmaabitarbed ja ravimid, mida pere tarbib
- laetud akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
- küünal ja tikud
- priimus vee ja toidu soojendamiseks / valmistamiseks
- niisked salvrätikud
- sularaha
Soovituslikud vahendid evakuatsioonikotti (vaata lisaks olevalmis.ee kodulehelt)
-
Toit ja joogivesi (varu vett ja hästi säilivat valmistoitu vähemalt kolmeks ööpäevaks; sobivad konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms, vajadusel väikelaste toit, eritoidud)
-
Suu- ja kehahügieeni tarbed
-
Esmaabivahendid ja ravimid, sh retseptiravimid üheks nädalaks
-
Taskulamp ja varupatareid
-
Kaasaskantav raadio ja varupatareid, akupank või muu laadimisseade
-
Magamiskott või tekk
-
Dokumendid ja sularaha
-
Muud olulised vahendid nagu konserviavaja, taskunuga, tikud, toidunõud, söögiriistad jne
-
Vajadusel lemmikloomatoit
Mõned nipid, kuidas koos kogukonnaga kriisiks valmis olla:
tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;
tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (nt külavanem või korteriühistu esimees);
selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;
tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;
leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);
ideaalis on hea, kui kogukonnas on koostatud kriisiplaan; küsimuste korral pöördu Päästeameti Lääne päästekeskuse ennetuspartneri Ege Tatarmäe poole [email protected], 5919 1524.
samuti peaksid kriisideks valmistuma korteriühistud.
Video: Kuidas luua soojussõlmele varutoitevalmidus?
Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:
-
pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit
-
väldi lähikontakte teiste inimestega
-
ära katsu oma silmi, nina ja suud
-
haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112
-
jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta
-
väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi
-
ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda
-
varu koju piisavalt ravimeid
Kui saad Kaitseväelt teate võimalikust õhuohust:
- Jätka tavategevusi, kuid ole valvas.
- Kui sa drooni ei näe ega kuule, püsi väljas liikudes valvas ja ole valmis ohu märkamisel varjuma.
- Märgates kahtlast drooni, varju kohe. Hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu. Teata kahtlasest droonist 112.
- Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid.
- Lisainfot saad kriis.ee või 1247.
Kui saad Kaitseväelt teate vahetust õhuohust („varju kohe“ või sireenid):
- Varju kohe samas siseruumis, kus viibid. Õues viibides leia varjumiseks lähim siseruum, madalam korrus või kaitstum koht. Siseruumides hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu.
- Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid, kuni oht on möödas.
- Otsused edasiste korralduste, asutuste toimimise ja muu kohta saad ametlikest kanalitest.
- Lisainfot saad kriis.ee või 1247.
Mida teha, kui leiad kahtlase drooni või selle tükke:
- Ära mine droonile lähedale.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112.
- Liigu ohutusse kaugusesse.
- Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
- Ära jaga kellelegi selle asukohta - nii vähendad ohtu teistele inimestele ja väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale.
Millal kasutada avalikku varjumiskohta?
Pea meeles, et mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim varjumiskoht.
Enamus avalikke varjumiskohti avatakse alles sõjalise ohu kasvades, igapäevaselt võivad need olla suletud.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud kasutamiseks vaid vahetu ohu korral (nt õhurünnak). Igapäevaselt on need hooned, nt kaubanduskeskused, koolid, spordihooned, kasutusel oma tavapärasel otstarbel.
Avalike varjumiskohtade uksed avatakse varjumiseks alles siis, kui riik edastab vastava ohuteavituse ja annab avalike varjumiskohtade omanikele teada koha avamise vajalikkusest. Varjuda saab avalikus ruumis nendesse avalikesse varjumiskohtadesse, mis on ohuteavituse hetkel avatud (nt parkimismajad, tunnelid jmt).
Kõik ametlikud avalikud varjumiskohad on leitavad Maa-ameti kaardirakendusest ja mobiilirakendusest "Ole valmis!". Varjumiskohad on märgistatud sinise kolmnurgaga oranžil taustal.
Olulised käitumisjuhised ja muu info on lehel kriis.ee. Küsimustega, millele sealt mingil põhjusel vastust ei leia, saab pöörduda riigiinfotelefoni poole numbril 1247. Praktilise info, kuidas võimalikuks kriisiolukorraks valmistuda, leiad leheküljelt olevalmis.ee.
Oluline on teada, et vahetut ohtu Eestis pole ja kõik saavad tavapäraste tegevustega endiselt jätkata. Kui olukord peaks muutuma, antakse sellest ametlike kanalite kaudu teada.
Kaitsevägi rõhutab, et lendavaid ja alla kukkunud ründe- ja luuredroone ei tohi pildistada ega neid pilte sotsiaalmeedias jagada. Lisaks, kui näed Eestis liikumas kaitseväe tehnikat, palun ära jaga infot sellest ka sotsiaalmeediasse, kuivõrd selle avalikustamine annab vastasele vajalikku infot.
Antud juhul ei olnud tegemist õppuse ega testimisega, kuid tasub silmas pidada, et järgmised üleriigilised ohuteavitussüsteemi testid, mille käigus saadetakse äpiteavitus, SMS ja käivitatakse sireenid, toimuvad üle Eesti selle aasta 10. juunil ja 14. oktoobril.
Koos EE-ALARMi teavitusega jagatakse käitumisjuhised, mida tuleb kindlasti järgida.
Kui oht on reaalne, siis sireenide käivitumisel Eesti suuremates linnades tuleb käituda järgmiselt: VARJU esimesel võimalusel, OTSI siis lisainfot, JÄRGI juhiseid ning TEAVITA võimalusel teisi inimesi.
Pea meeles: mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim varjumiskoht.
Kõige parem koht varjumiseks on lähim tugevate seintega ruum, kus saad olla eemal akendest. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on. Varjumise käitumisjuhised kodus, tööl, koolis, tänaval, sõidukis, looduses leiab olevalmis.ee lehelt.
Kontakt ja lisainfo
Lääne-Nigula valla kriisikomisjoni esimees on Janno Randmaa, telefon 5450 2460.
Kriisikomisjoni aseesimees on Olev Peetris, telefon 504 9561.
Kriisikomisjoni esimees
Olev Peetris
majandus- ja arendusosakonna juhataja
Kriisikomisjoni aseesimees
Kriisikomisjoni aseesimees
Viimati uuendatud 07.04.2026
