Sageli kardetakse aga, et hilisem algus tähendab paratamatult ka koolipäeva venimist õhtusse. Tegelikkuses ei pea see nii olema. Läbimõeldud päevakava muutus on võti, kuidas Martna-Palivere Põhikooli õpilased alustavad koolipäeva varasemast hiljem, kuid lõpetavad eelmise õppeaastaga võrreldes varem. Kusjuures oluline on mainida, et keset õppepäeva on pikk 45 minutiline vahetund, kus saab süüa ning õues käia.
Sellise muutunud korralduse juures on üks keskne tegur päevakava ümbermõtestamine. Paljud koolipäevad on killustunud: lühikesed tunnid vahelduvad sagedaste vahetundidega. Ühes koolipäevas võib olla seitse erinevat õppeainet, mis tähendab, et nii õpilane kui õpetaja peavad pidevalt end ümber lülitama. Kui koolipäeva algust nihutada, saab sama aja „tagasi võita“ parema planeerimise kaudu. Vähem ümberlülitamisi ühelt ainelt teisele, selgem rütm ja eesmärgipärasem ajakasutus aitavad hoida päeva kogupikkuse kontrolli all.
Olulist rolli päevakava muutuse juures mängivad pikemad tunnid. Traditsiooniline 45-minutiline tund ei ole alati parim formaat süvenemiseks. Nii on meie koolis sellest õppeaastast nii lühikesed kui ka pikad tunnid. Pikemad tunnid võimaldavad minna teemadesse sügavamalt, teha rohkem paaris- ja rühmatöid ning praktilisi töid, algatada arutelusid ja teha koostööd. Kui õpilasel on aega mõelda, katsetada ja eksida, muutub õppimine sisukamaks ning vajadus sama teema juurde korduvalt tagasi pöörduda väheneb.
Pikemad tunnid loovad eeldused sügavamaks õppimiseks. Selle asemel, et keskenduda faktide kiirele omandamisele, saab rõhku panna seoste loomisele ja teadmiste rakendamisele. Sügavam õppimine on ajaliselt küll intensiivsem, kuid pikemas plaanis säästab aega: õpilased mõistavad materjali paremini ning vajavad vähem kordamist ja järelaitamist.
Samuti pöörame pikkades tundides varasemast rohkem tähelepanu õppima õppimisele, nii on õpistrateegiad ja nende kasutamine üks osa ainetunnist. Kaasaegses maailmas ei ole kõige olulisem mitte see, kui palju fakte keegi teab, vaid kui hästi ta oskab uusi teadmisi omandada. Kui koolipäeva struktuur soodustab iseseisvat mõtlemist, refleksiooni ja koostööd, arenevad need oskused loomulikult. Õpilane, kes oskab õppida, kasutab oma aega efektiivsemalt – nii koolis kui ka väljaspool seda.
Oleme uue päevakava kasutusele võtmise kohta küsinud tagasisidet ka õpilastelt ja see annab kinnitust, et liigume õiges suunas. Õpilased on näiteks oma vastustes välja toonud, et pikad tunnid annavad võimaluse paremini süveneda, teemad saavad rohkem selgeks, rohkem jõuab koolis tehtud ja koduseid töid jääb vähem, samuti on mainitud kergemat koolikotti. Ka õpetajad toovad välja, et päev ei ole nii killustunud ning see teeb tundide ette valmistamise lihtsamaks ja koolipäevad ei ole enam nii kurnavad.
Positiivne tagasiside muutuse kohta annab kinnitust, et seda oli vaja, et toetada nii õpilaste kui õpetajate psühholoogilisi baasvajadusi, sügavamat õppimist ning vaimset tervist. Ja mis peamine, selline lähenemine aitab koolil täita oma põhieesmärki – kasvatada ennastjuhtivaid, koostööd väärtustavaid ja elukestvaks õppeks valmis inimesi.
Kädly Künnap
Martna-Palivere Põhikooli koolijuht
