Kolm aastat tagasi käivitus Eestis hooldusreform, mille üks eesmärk oli leevendada lähedaste finantsilist olukorda kohatasude maksmisel. Selleks eraldas riik rahalisi vahendeid kohalikele omavalitsustele, kes lihtsustatult öeldes hakkasid hooldekodudes viibivate klientide eest osaliselt kohatasu tasuma. Vaatamata reformile on hooldekodude kohatasud viimaste aastate jooksul üles hüpanud ning võib juhtuda, et lähedased ei tunne enam reformist loodetud tuge.
Millest tulenevad kõrged teenuse hinnad? Hooldekodude teenus on Eestis enamalt jaolt erasektori käes. Igaüks, kes on ettevõtlusega kokku puutunud, teab, et ettevõtluse peamine eesmärk on kasumi teenimine. Alati ei tähenda see kasumi potsatamist otse omaniku taskusse, vaid sageli tehakse kasumi arvelt hooneid korda või rajatakse uusi hooldekodusid.
Kuna Risti ja Oru hooldekodud kuuluvad Lääne-Nigula vallale ehk omavalitsusele, ei ole nende eesmärk aasta lõpus suurt kasumit omada, vaid nad peavad igapäevased kulud oma teenitud tuludest katma. See võimaldabki Risti ja Oru hooldekodude kohatasusid klientidele kättesaadavuse tasemel hoida ehk üldjuhul katab isiku pension puudoleva osa kohatasust.
See aga ei tähenda, et Risti või Oru hooldekodu ei teeks investeeringuid. 2022. a kevadeks rekonstrueeriti täielikult Oru hooldekodu siseruumid, rajati ventilatsiooni, uus küte- ja sprinklersüsteem, elektrijuhtmestik, vesi- ja kanalisatsioon. Käesoleva aasta sügisel sai hooldekodu juurde viiv tee tänavavalgustuse. Kahe viimase aasta jooksul on Risti hooldekodus renoveeritud ventilatsioonisüsteem, teostatud osades tubades remonte, välja ostetud mooduliblokk 5 toa ja 11 kliendikohaga. Kõikideks nendeks töödeks on võetud laenu, mida igakuiselt tasutakse. Loomulikult tuleb ka see raha tegelikult klientide kohatasudest.
Päris palju investeeringuid ootab aga veel ees, eelkõige Risti hooldekodus, kus vana majaosa toad ja sanitaarruumid vajavad põhjalikku uuendamist, hoovi ümber aed rajamist. Paralleelselt keskkonna parandamisega tuleb tegeleda töötajate välja koolitamise ja juurde palkamisega. Kolme aasta jooksul on Risti ja Oru hooldekodudes 11 töötajat omandanud hooldaja kutse, tööle on tulnud tegevusjuhendaja. Lisaks hakkab 2026. a 1. juulist kehtima nõue, kus päevasel ajal on iga 12 kliendi kohta tööl vähemalt 1 hooldaja. See tähendab uute töötajate juurde palkamist.
Seetõttu ei pääse ka Risti ja Oru hooldekodu kohatasu tõstmisest ning alates 1. jaanuarist 2026. a hakkavad kehtima uued tasud: üldhooldusteenus 1390 ja põetusteenus 1465 eurot kuus. Samal ajal tõuseb ka hoolduskulude komponent 645 euroni s.t summa, mida üldjuhul omavalitsused isikute eest tasuvad.
Kui palju iga isiku enda osalus kohatasu tõusuga tegelikult kasvab, sõltub aga omavalitsuste poolt makstavast osast. Iga kohalik omavalitsus on kehtestanud oma piirmäära, millest ülespoole nad teenuse eest ei tasu. Nt Lääne-Nigula vald plaanib uuest aastast oma osa samuti 645 euroni tõsta (hetkel kehtib 575 eurot), samal ajal Lääneranna vald tasub oma elaniku eest vaid 465 eurot. Omavalitsus jälgib isiku sissetulekut ning vajadusel võib juurde maksta väiksema sissetulekuhüvitist. Seetõttu on oluline, et teenuse vajaduse tekkimisel lähedased kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga koheselt ühendust võtaksid.
Hooldekodu juhatajana võin kinnitada, et koostöö erinevate omavalitsustega on tõhus ning nende sotsiaaltöötajad mõtlevad kliendi vajadustele kaasa, aitavad lahendada tekkinud erisusi ja suhtuvad oma valla teenuse vajajatesse lugupidamise ning sõbralikkusega.
Elle Ljubomirov
Risti ja Oru hooldekodu juhataja
