Indrek Sirp
Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik
Kui esialgu jäid kaitsetööstuspargi eriplaneeringu kehtestamisest Aidu ja Piirsalu piirkonnad välja, siis eelmise aasta lõpus otsustas riik edasi liikuda ka nende aladega. Võrreldes varasemalt käsitletud lahendusega kaitsetööstuspargist, kus olid ette nähtud mitme ettevõtte tootmised ning müra tekitav katseplats, arvestati täpsustatud lahenduse puhul väiksemaid keskkonnamõjusid tekitava lahendusega (eeskätt mürahäiringut silmas pidades). Piirsallu kavandatakse sõjalise lõhkeaine RDX tootmist ettevõtte Hexest Materials AS poolt. Tegu on hetkel 100% riigile kuuluva ettevõttega, millele otsitakse välist investorit. Riik säilitab enamusosaluse.
Lõhkeaine tootmise puhul on kontekstiks Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, mis on ajendanud nii Eestis kui laiemalt kogu Euroopas kaitsetööstuse valdkonna kiiret hüpet ning riikide kaitsevõimete vajaduse kasvu. Lõhkeaine tootmisvõimsus Euroopas ega NATO riikides ei ole täna piisav ning on kujunenud pudelikaelaks moonatootmisel. Hexest Materialsile on riigi poolt seatud ülesanne rajada Eestisse sõjalise lõhkeaine tehas, et vähendada lõhkeaine puudujääki Euroopa kaitsetööstuses, suurendada Eesti kaitsetööstust ja kaitsevõimet ning elavdada Eesti majandust. Tehas peaks tööle asuma 2028. aastal.
On mõistetav, et lõhkeaine tehase rajamine tekitab kohalikes küsimusi. Pidasime 7. mail maha arutelu Piirsalu rahvamajas, kus koos mõjuhindamise ekspertidega vastasime kohalike inimeste küsimustele. See oli viies taoline kohtumine. Erinevalt eelmistest kordadest oli seekord võimalus palju konkreetsemalt kavandatavast tegevusest rääkida. Siinkohal kasutan võimalust ja vastan kohtumisel kõlanud peamistele murekohtadele.
Piirsalu alale on võimalik lõhkeaine tehas rajada ainult juhul, kui kõik keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (KSH) ja selle täiendustest toodud tingimused ja leevendusmeetmed on rakendatud. Eksperdid on kinnitanud, et ette nähtud meetmete täitmisel ebasoodsaid keskkonna mõjusid piirkonnale ei kaasne. Ka projekteerimisega edasi liikumine on võimalik vaid riigi eriplaneeringu ja KSH aruandes esitatud tingimuste ja nõuete täitmisel.
Lõhkeaine tootmine tähendab erinevate keemiliste ühendite kasutamist tootmises. Nagu KSH-st lugeda saab, siis osad tootmises vajalikest kemikaalidest on klassifitseeritud mürgiseks ja ka keskkonnale ohtlikeks. Taoliste ainete liigkasutamine ja üle lubatud koguste loodusesse vabastamine võib tuua kaasa erinevaid keskkonnariske. Sellest tulenevalt on riik selliste ainete käitlemise reguleerinud rangete nõuete ja reeglitega, mille täitmist kontrollivad pädevad asutused (nt Keskkonnamet, Terviseamet, Tööinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet). Tehas saab tootmiseks loa vaid siis, kui on täidetud riiklikud rahvatervise, keskkonnakaitse ja ohutuse nõuded.
Tootmise käigus tekkinud lõhkaine ja lõhkeainega kokku puutunud jäätmeid ei saa käidelda tavakorras, sest lõhkeaine tootmisjääkide hävitamisel on kõige tähtsam ohutus. Käitlemiseks on erinevaid lahendusi, seejuures on KSH-s arvestatud ka avapõletamise võimalusega.
Avapõletamise lahendus on kasutusel mitmetes Euroopa riikides. Näiteks olen selliseid lahendusi näinud Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia tehastes. Avapõletamise keskkonnamõju on põhjalikult KSH-s käsitletud. Siinkohal on oluline rõhutada, et kaalutakse ka alternatiivseid lahendusi spetsiaalsete põletuskambrite või -ahjude näol. Taoliste tootmisjääkide hävitamiseks on kehtestatud vastavad normid, vältimaks saasteaine negatiivset mõju inimeste tervisele või keskkonnale.
Planeeringu koostamisel ja KSH käigus hinnati võimalikke mõjusid nii põhjaveele kui ka Piirsalu jõele. Läbiviidud uuringute käigus selgus, et kavandatava tootmise tarbeks põhjaveevõtt kohalike joogivee kaeve ega piirkonna veevarustust ei ohusta. Samuti on planeeringus ning KSH-s välja toodud tingimused, mille kohaselt kogu tekkiv heitvesi peab enne loodusesse tagasi suunamist olema nõuetekohaselt puhastatud. Põhja- või pinnavee reostamine ei ole mingil juhul lubatud. Samamoodi ei ole lubatud tegevus, mis võiks kahjustada Piirsalu jõe veekvaliteeti või selle elustikku. Ka puhastatud heitvee, mis loodusesse tagasi suunatakase, temperatuur on reguleeritud ega tohi kahjustada jõe ökosüsteemi. Piirsalu jõe kaitse on meie jaoks olnud üks planeeringu ja KSH keskseid lähtetingimusi.
Kaitseministeerium ja Eesti riik laiemalt on kohalikele inimestele riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud. Kaitsetööstus on riigikaitse jaoks oluline osa. Kaitsetööstuspargi arendus tugevdab korraga nii riigikaitset kui kohalikku majanduselu. Kaitseministeerium viib igal aastal läbi avaliku arvamuse uuringut riigikaitsest, viimasel kahel aastal on inimeste käest küsitud ka suhtumise kohta kaitsetööstusparkidesse. Saame rõõmuga tõdeda, et kui üle Eesti on tööstusparke toetamas 70% inimestest, siis Lääne-Eestis toetab kaitsetööstusparkide rajamist lausa 81% elanikkonnast.
Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisse investeerib riik vajaliku baastaristu loomiseks enam kui kuus miljonit eurot, lõhkeainetehase oma investeeringu suurus on hinnanguliselt 150 miljonit eurot. Seejuures loob tootmine piirkonda umbes 100 uut töökohta, millest umbes pooled oskustöölised.
Kõigil huvilistel on võimalik lähemalt kaitsetööstuspargi planeeringutega seotud dokumentide, sh riigi eriplaneeringu ja KSH-ga, tutvuda kaitseministeeriumi kodulehel.
