Loe lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt SIIT , kuidas teha vahet hispaania teeteol ja kollasel teeteol ning uuri, mida teha, kui aias on hispaania teeteod või mustpeanälkjad?
Hispaania teetigu
Portugalist pärit Hispaania teetigu on inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Eestis registreeriti see liik esimest korda aastal 2008. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.
Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, seetõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.
Hispaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest, ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad ning mõnikord ka surnud liigikaaslased.
Tigude tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid, niisked laialehised metsad, kasvuhooned. Nad liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.
Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas – täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm. Koda puudub. Värvus varieerub tumepruunist punaka, oranži, kollaka ja beežini. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane. Iseloomulik on tallaserva ere värv, kus on selgelt näha tumedamad triibud. Pea on enamasti kehast tumedam. Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
Teetigu muneb valkjad 3 mm läbimõõduga munad 20–30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulisse niiskesse kohta. Noored nälkjad kooruvad 3,5–5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad (on võimelised munema) juba 6 nädala pärast. Üks isend võib muneda kuni 400 muna.
Hispaania teeteol puudub koda ja ta on tavalistest kohalikest liikidest oluliselt kogukam.
Keskkonnaamet kaardistab hispaania teetigude levikut Eestis. Kui märkad hispaania teetigu, märgi see kaardile rakenduses teokaart.keskkonnaamet.ee
Mustpeanälkjas
Mustpeanälkja (Krynickillus melanocephalus) looduslik levila on Kaukasuse piirkond, Krimm, Kirde-Türgi ja Põhja-Iraan. Liigi esmaleid Eestis registreeriti 2013. aastal. Mustpeanälkjas levib peamiselt inimese vahendusel: ilutaimede kaubandus, mulla vedu, lillepotid, pelletid, kasutatud taimesubstraat ja aiajäätmed. Mustpeanälkjad on taimetoidulised ja nad eelistavad mahlakaid köögivilju (kõrvits, suvikõrvits, lehtsalat, kapsas). Täheldatud on söömist ka hostadel, mädarõikal, rabarberil, mahakukkunud õuntel ja vaarikatel.
Looduses esineb mustpeanälkjat niiskeis paigus kivide, lamapuidu ja maapinda katva taimestiku all salumetsades, jõeluhtadel. Asulates on nende meelispaikadeks aiad (kompostihunnikud) ja neid ümbritsevad jäätmaad, pargid ning kalmistud.
Mustpeanälkja täiskasvanud isendid on väikesed kuni keskmisekasvulised nälkjad, täiesti väljasirutatuna (3,5) 4,5–5,5 (6,2) cm. Tal puudub koda. Kehavärvus hele, valkjashall, hingamisava serv on põhivärvusest kahvatum. Iseloomuliku tunnusena on pealtvaates pea ning tundlad sügavmustad kuni sinkjasmustad. Mantlikilbi tagaserv on enamikul isenditest hele hallikaskollane kuni hallikasvalge ja eristub tumedamast esiosast ja tagakehast. Lima värvitu, vesine.
Mida teha, kui aias on hispaania teeteod?
- Korja täiskasvanud nälkjaid pidevalt ära.
- Korja teod anumasse ja kalla keev vesi peale. Hukatud isendid mata labidasügavusele mulla alla.
- Nälkjate meelitamiseks sobivad õlle- ja piimalõksud. Õllega anum kaeva mulda nii, et selle serv oleks 1 cm maapinnast kõrgemal – siis langeb sisse vähem kasulikke putukaid. Lõhna peale ronivad teod lõksu, alkohol tapab ja kui vedelikku on piisavalt, nad upuvad. Püünis pane üles õhtul või pärast vihma. Tigusid saab kokku meelitada rabarberilehtede, banaani- ja arbuusikoortega.
- Palu, et ka naabrid korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda.
- Elusaid nälkjaid ei tohi viia metsaserva, niidule või parki – nii hoopis levitad neid.
- Hoia aias muru madal, mullapind kobestatud. Kontrolli pidevalt nälkjate ja munade peitumiskohti – suuremate lillepuhmaste ja põõsaste aluseid, terrassi- ja servaaluseid. Hävita kindlasti ka munad – kalla keeva veega üle.
- Pane tigude elupaika maha näiteks vineerplaadid – päeva saabudes ja niiskuse hoidmiseks tahab tigu varjuda ning murule asetatud plaatide alt on tigusid ja nende mune lihtsam leida ja hävitada.
Allikad: Keskkonnaameti koduleht ja kodus.ee leht.
Kontakt Lääne-Nigula Vallavalitsuses
Aivi Heinleht, keskkonnaspetsialist, [email protected], 5350 2844.
