Loo autor: Elering
„Energeetika on valdkond, kus täna tehtud otsused kujundavad järgmiste aastakümnete olusid nii energeetikute kui terve ühiskonna jaoks. Just noored saavad täna planeeritavate suurprojektide mõjudest ja kasust enim osa, seega on neile energeetika valdkonna arengute tutvustamine igati loogiline,“ sõnas Eleringi projektijuht Brenda Pent, kes külastas Taebla, Oru ja Risti koole.
Kõige elavamat huvi tekitasid rahvusvahelistes uudistes kajastatud nn blackout’id ehk ulatuslikud elektrikatkestused. „Mis juhtub siis, kui elekter kaob üheks ööpäevaks? Aga nädalaks? Tänased noored võtavad iseenesestmõistetavalt nii internetti, sooja vett kui ka teisi mugavusi ning võrreldes varasema põlvkonnaga tähendaks see nende jaoks hoopis sügavamat kriisi,“ kirjeldas Pent noorte küsimusi.
Arutelud ulatusid seinast seina – või õigemini pistikust merekaablini. Et paremini mõista energia rolli igapäevaelus, mindi vestlustes detailsemaks ka Läänemaal toimuvate arengute juures ning selgitati, kuidas näiteks Soomes tuumaelektrijaamas toodetud elekter jõuab iga õpilase telefoni.
Räägiti alajaamadest ja kõrgepingeliinidest, taastuv- ja tuumaenergiast ning ka sellest, miks Eesti ei saa elektrisüsteemis täielikult üksinda hakkama. Mis juhtub, kui päike ei paista ja tuul ei puhu? Noored teadsid õigeid vastuseid – siis tulevad mängu välisühendused.
Brenda Pent on noor energeetik, kes on lühikese ajaga jõudnud palju saavutada. Vaid 24-aastaselt on ta Eesti Elektroenergeetika Seltsi juhatuse liige, juhib Eleringis suuri välisühenduste projekte ning teeb seda kõike TalTechi magistriõpingute kõrvalt. Ta kohtus Läänemaa koolinoortega, et äratada ka neis huvi energeetika vastu ning näidata, kui mitmekülgset ja põnevat karjääri see valdkond pakub.
„On tore näha, et noori huvitavad nii suured teemad nagu tuuma- ja taastuvenergia ning oma kodukohta puudutavad energiaküsimused. Küsiti väga konkreetselt oma valla alajaamade ja liinide kohta ning tunti huvi, millised arendused lähikonnas ees ootavad ja milline on nende mõju,“ lisas Pent.
Nii jõuti jutuga ka EstLink 3 projektini ning Läänemaa rollini selles. Arutati, kuidas piirkonda kavandatavad võrguarendused on seotud tugevamate rahvusvaheliste ühenduste ja suurema varustuskindlusega. „EstLink 3-ga seotud planeering on Läänemaal praegu käimas, mistõttu tekitas see ka kõige rohkem küsimusi,“ märkis Pent.
Taebla koolis kõlas kohtumise lõpus ka üks siiras küsimus: kas energeetikasse jõudmiseks peab väga palju matemaatikat õppima? Penti sõnul matemaatikast küll mööda ei saa, kuid kõik on õpitav ning karta ei ole midagi. Huvi valdkonna vastu ise on kõige olulisem esimene samm.
„Uuringute järgi on Eestis aastaks 2030 puudu ligikaudu kaks kolmandikku vajalikest inseneridest. See on küll murekoht, kuid samas ka suur võimalus tänastele noortele, kes alles mõtlevad oma tulevikuvalikute peale,“ tõdes Pent.
Energeetikaga seotud erialasid saab õppida nii TalTechis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Eesti Maaülikoolis kui ka paljudes kutseõppeasutustes, näiteks elektriku, elektroenergeetika või taastuvenergeetika suunal.
Selliste kohtumiste suurim väärtus peitub ehk selles, et need aitavad tuua suure ja esmapilgul keerulise maailma inimestele lähemale. Elekter tuleb meile küll justkui iseenesest seinast, kuid selle taga on terve nähtamatu süsteem ning eelkõige inimesed, kes hoiavad selle toimimas.
