Pressiteade
Eesti Jahimeeste Selts (EJS)
30.09.2026
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on traditsiooniline ühine ajujahi pidamine jahimeestele oluline. „Ajujahi algus tähendab jahimeestele sisuliselt jahihooaja algust. Lisaks riigi poolt tulevate ülesannete täitmisele on see võimalus suhelda ja koos ühise eesmärgi nimel tegutseda,“ selgitas ta.
Puust tõdes, et sõraliste küttimisel tuleb arvestada, et nende arvukust mõjutavad lisaks jahipidamisele üha enam ka suurkiskjad.
„Sõraliste küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, võttes arvesse muu hulgas teadlaste soovitusi ning vajadust ennetada ulukikahjusid metsa- ja põllumajandusele. Samal ajal ei saa mööda vaadata sellest, et hundi, ilvese ja karu arvukus ning kisklussurve mõjutavad oluliselt sõraliste arvukust,“ selgitas ta.
„Jahimehed peavad aga olukorras, kus sõraliste arvukus on vähenenud, lähtuma jahindusnõukogudes kokkulepitud küttimismahtudest. Seetõttu on väga oluline, et küttimismahtude määramisel hinnataks tervikpilti ning arvestataks senisest enam ka suurkiskjate mõjuga,“ tõi Puust esile.
Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Eestis kokku 3258 põtra, 3980 punahirve ja 12 600 metssiga. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini. Seakatku leviku tõkestamiseks on metsseajaht aastaringne.
Puust märkis, et kui kohtate nädalavahetustel metsasihtidel või teedel oranži või punase riietusega jahimehi, siis on suure tõenäosusega tegemist ühisjahiga. „Palume jahimeestesse mõistvalt suhtuda, sest nad täidavad oma vahenditega ühiskondliku ja riiklikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel ja taudiohu vähendamisel,“ lisas ta.
Ajujahi ajal võib suureneda metsloomade liikuvus ka päevasel ajal. Eesti Jahimeeste Selts palub olla sõidukijuhtidel tähelepanelik ja seda eriti metsapiirkondades.
Nõuanded ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:
- Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk: „Ettevaatust, jaht!”, mis annab märku jahi toimumisest.
- Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates, ei tasu neid karta. Küll aga tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
- Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita nii, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
- Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda ka teine, kolmas jne.
