Palju õnne, Lääne-Nigula valla tublid täiskasvanud õppijad!
Tänavu toimus tunnustamine juba 28. korda – konkurss tõi kokku rekordilised 540 kandidaati, kelle hulgast valiti välja selle aasta silmapaistvamad õppijad ja koolitajad.
Meie vallast pälvisid tunnustuse:
- Aasta õppija: Tauno Kütt
Nominendid: Tiina Humal ja Kerlin Ledis
Aasta koolitaja nominent: Tiiu Aavik
Aasta õpitegu nominent: Tegusate Orukate Klubi (TOK)
- Aasta õppijasõbralik tööandja: Kekkilä (Niibi tehas)
Nominent: Rannarootsi Lihatööstus
Tunnustamine toimus Täiskasvanud Õppija Nädala raames, mis innustab täiskasvanuid õppima, arenema ja avastama uusi võimalusi.
Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Aitäh kõigile, kes panustavad õppimisse ja õpetamisse – teie teekond inspireerib!
15.–26. oktoobrini toimub üle-eestiline täiskasvanud õppija nädal, mille eesmärk on populariseerida täiskasvanuharidust ja tutvustada täiskasvanuea õppimise ja arenemise võimalusi. Nädala eesmärk on näidata, et õppida pole kunagi hilja – olgu see uue oskuse omandamine, eriala vahetamine või enesearengu teekond.
Õppiv Läänemaa ETKA Andras Täiskasvanud õppija nädal Läänemaa muuseumides 2025 Täiskasvanud Õppija Nädal (TÕN) Läänemaal
Läänemaa aasta õppija 2025 – Tauno Kütt
Plekksepp, kes unistas küpsetamisest, kuni õppiski pagariks
Tauno Kütt (38) on Läänemaa ettevõtja, kes tegi üle 20 aasta katusetöid, kuid kelle tõeline kirg on hoopis toiduvalmistamine. Tänu õppimisele on ta plekksepa ameti kõrvale loonud eduka pagaritoodete brändi ja plaanib peagi avada oma pagariäri.
Tauno on suurema osa tööelust olnud plekksepp, kuid kokkamine ja küpsetamine on teda alati paelunud. Mõte pagariks õppimisest idanes temas juba ammu. Elu viis teda aga esmalt katusetöödele. Lõpliku tõuke uue ameti õppimiseks andis arusaam, et plekitööd tehes ei ole enam kuhugi areneda, kuid pagariametis on võimalusi lõputult.
Oma karjääri on Tauno alati ehitanud õppimise abil. Koolitusi läbis ta nii plekksepana kui ka nüüd pagari kutseõppes. Ka koolituste valiku hoiab ta laiana, jõudes välja digiturunduse, tehisintellekti ja finantsanalüüsini. Tauno sõnul aitavad mitmekülgsed teadmised tal paremini mõista, mida ja kuidas teha. Näiteks tehisintellekti võimaluste tundmine ja programmeerimisoskused andsid võimaluse luua ise oma brändile Hundimaitsed unikaalse e-poe lahenduse. „Ma sain kodulehele täpselt sellise lahenduse, nagu soovisin,“ on ta rahul.
Koolitustel omandatud teadmised on ta kohe praktikasse rakendanud. Ta on välja töötanud kaks toidubrändi – Jahuhunt ja Hundimaitsed – ning müüb nende tooteid edukalt laatadel ja e-poes. Eriti populaarseks on osutunud tema eriline käsitööleib, mida ta valmistab mahetoorainest ja mis sisaldab tervislikku söödavat lõikheina.
Tauno õpihimu ei ole raugenud. Juunis käis ta Iirimaal end täiendamas Erasmus+ programmi raames ja plaanib tulevikus avada Uuemõisas oma pagariäri koos talupoega.
Mida õppimine teie elus muutis?
Väga suur pluss õppimise juures on tutvused. Kui on probleem, mida ise ei suuda lahendada, siis tead, et mõni mees koolitusel suutis või tegeles sellega, ja sa võid julgelt helistada ning küsida. Tutvusringkond ja koostööpartnerite ring on väga palju suurem.
Kas olete tänu õpingutele leidnud uue karjäärisuuna või hobi?
Praeguseks jah. Kui enne mõtlesin, et teen karjääri katustel, siis nüüd mõtlen juba oma pagariäri avamisele.
Läänemaa aasta õppijasõbralik tööandja 2025 – Kekkilä Eesti OÜ
Õppimiskultuur, mis kasvatab vastutust ja professionaalsust
Kekkilä Eesti OÜ on loonud organisatsioonikultuuri, kus õppimine ei ole vaid kohustus, vaid võimalus kasvada, võtta vastutust ja leida oma koht tugevas ja ühtehoidvas meeskonnas.
Taimekasvatajatele vajalikku kraami tootev ettevõte väärtustab oma töötajate professionaalsust ja pakub neile mitmesuguseid võimalusi teadmiste ja oskuste täiendamiseks: alates masinate käsitsemise väljaõppest kuni juhtimisprogrammide ja mentorluseni.
„Kekkilä on tööandja, kes tõepoolest hoolib oma töötajatest ja nende peredest. Iga töötaja saab põhjaliku väljaõppe, et tunda end oma töös kindlalt ja turvaliselt,” kinnitab Kekkilä õppijasõbraliku tööandja konkursile esitanud Lääne-Nigula vallavalitsuse noorte heaolu spetsialist Helina Meister. Tema sõnul on töötajate juhendamine, toetamine ja pidev arendamine Kekkilä töökultuuri lahutamatu osa, mida kinnitab ka väike töötajate voolavus.
Ettevõtte töötajatel on võimalik käia nii kutseõppes kui ka spetsialiseeritud koolitustel, näiteks tõstuki- ja traktorilubade omandamiseks. Lisaks arendatakse personali digioskusi ja panustatakse ohutusalastesse teadmistesse, pakkudes kõigile esmaabi- ja tuleohutuskoolitusi. Kõik töötajad saavad väljaõppe erinevate tööülesannetega hakkamasaamiseks ja mitmesuguste masinate kasutamiseks, et tagada töö katkematus ka siis, kui mõni kolleeg puudub. Selline süsteem soodustab töötajate vahel teadmiste jagamist ja üksteise toetamist – kogenumad töötajad juhendavad uusi kolleege ja vajadusel täiendavad teineteise oskusi.
„Ettevõttele on oluline töötajatele turvalise töökeskkonna loomine ja kehtestatud turvanõuetest kinnipidamine. Meie stiil ei ole kunagi olnud see, et eksinut karistatakse, kuigi selle mõju oleks kõige tõhusam. Selle asemel selgitame, õpetame ja koolitame, et suurendada teadlikkust. Sama kehtib ka keskkonna ja kvaliteedi kohta,“ rõhutab Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige Raoul Johanson. Tema sõnul on töötajatele vastutuse andmine võti, mis kasvatab huvi õppimise ja arenemise vastu. „Meil on isegi selline kogemus, et probleemsest töötajast sai viiendal aastal parim töötaja ja ta on seda siiani. Vahel võtab kaua aega, aga tasub proovida.“
Õppimise ja arenguvõimaluste soodustamine ei piirdu ainult oma ettevõttega. Kekkilä väärtustab ka koostööd kogukonnaga, toetades lasteaedu oma toodanguga ning pakkudes õpilastele ekskursioone ja töövarjupäevi. Nii saavad noored juba varakult aimu, kuidas töö tootmisettevõttes käib ja neil tekivad esimesed kokkupuuted tööeluga.
Kekkilä kogemus kinnitab, et järjepidev õppimine ja teadmiste jagamine suurendavad meeskonna paindlikkust ning aitavad paremini reageerida muutuvatele oludele. „Turvalises töökeskkonnas toodetud kvaliteetseid tooteid on lihtsam müüa, saades vastu õiglast kasu ja töötasu. See mõjub kogu tarneahelale ja ärile positiivselt,” märgib Raoul Johanson.
Läänemaa aasta koolitaja 2025 – Lauri Kutsar
Lauri Kutsar: täiskasvanud õppija võtab ebaõnnestumisi raskemalt
Lauri Kutsar hoiab Läänemaal elus hääbuvat kunstivormi – käsitsi treimist. „Olen aastate jooksul omandanud kõige keerulisema puidu lõiketöötlemise viisi, puidutreimise, ja püüan seda kaduvat oskust Eestis elus hoida ja tutvustada,“ selgitab Lauri. Nii haarabki tema kirg treimise vastu kaasa teisigi huvilisi, kes saavad Lauri koolitustel omandada ja arendada oskusi, mida mujal Eestis on raske leida.
Lauri on lõpetanud Tallinna Ülikooli üldtehniliste ainete õpetajana. Õpetamise ja koolitamisega alustas ta umbes seitse aastat tagasi pärast seda, kui seljavalud ei lubanud enam eritellimusmööblit valmistada. Hinnatud meister leidis rakendust Haapsalu Kutsehariduskeskuses puiduvaldkonna kutseõpetajana, õpetades tislereid ja puittoodete tehnolooge. Lisaks teeb ta puidu treimise koolitusi, kus algajad saavad selgeks kapinuppude ja mööblijalgade treimise, edasijõudnud proovivad kätt keerulisemate asjade, näiteks kausside ja vaagnate valmistamisega. Valikus on nii lühikursusi kui ka pikaajalisi programme, kestusega 70 ja 200 akadeemilist tundi.
Lauri nendib, et täiskasvanud omandavad oskusi kordades aeglasemalt kui noored ning sageli on takistuseks varem omandatud ja kinnistunud väärad töövõtted. Samuti võtavad täiskasvanud ebaõnnestumisi raskemalt ja nendega suheldes peab olema delikaatsem. „Elik peab olema kannatlik, rahulik ja esile tooma positiivset,“ toob ta välja.
Haapsalu Kutsehariduskeskuse koolitusjuht Kaja Loorens kinnitab, et kuna Lauri on ise kirglik treija, siis ta jagab oma teadmisi ja kogemusi samuti innustaval moel, mis omakorda innustab õppijaid püüdlema samaväärse meisterlikkuse poole. „Mitmed Lauri käe all õppijad on varem või hiljem uuesti tema koolitusele tulnud, et liikuda järgmisele tasemele. Nende hulgas on olnud ka inimesi, kes hiljem plaanivad omakorda treimist järgmistele inimestele edasi õpetada. Seega ta ei loo ainult oskajaid treijaid, vaid potentsiaalseid tulevasi koolitajaid, kes tagavad traditsiooni ja teadmiste püsimise ka edaspidi,“ rõhutab Kaja.
Tema arvates on Lauri peamine ja kõige märkimisväärsem panus puidu treimise kui käsitööoskuse aktiivne edasiandmine. „Ajal, mil masstootmine ja digitaalsed oskused domineerivad, on käsitsi treimine muutumas kaduvaks kunstivormiks,“ nendib Kaja.
Küsimustele vastab Lauri Kutsar.
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitades on olnud aega õpilaste ebaõnnestumisi analüüsida ja seeläbi mõista enda jaoks ilmselgeid asju. Lisandunud on ka imelikke oskusi, näiteks olen töövõtete õpetamiseks ära õppinud ühe käega (vasakuga, ise olen paremakäeline) treimise. Lisaks on palju inspiratsiooni andnud võimalused end välismaal ala parimate juures proovile panna.
Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Kui pärast pikka, vahel päevade ja nädalate pikkust pusimist õpilane lõpuks ilusa asja valmis saab ja selle üle siirast, mitteostetavat rõõmu tunneb.
Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
- Keelteoskus.
- Pidev soov midagi juurde õppida ja paremaks saada.
- Arusaam, et nutindus, arvutid ja AI ei kaalu üles aastakümnete, -sadade ja -tuhandete jooksul kogunenud erialaseid teadmisi ja oskusi.
Läänemaa aasta õpitegu 2025 - Läänemaa loodusfestival „Parasiidi aed“
Läänemaa loodusfestival tõi looduse linna südamesse
Kui armastad seda, mida õpid, sünnivad asjad, mis ületavad ootusi. Just seda näitas tänavune Läänemaa loodusfestival „Parasiidi aed“, mille korraldas Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusgiidide õppegrupp. 6.–8. maini toimunud festival väljus esmakordselt koolimaja seinte vahelt ja jõudis Haapsalu linna südamesse, pakkudes ligi 300 osalejale mitmekülgset programmi.
Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilaste poolt aastaid tagasi ellukutsutud Läänemaa loodusfestival oli tänavu varasematest erilisem. Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Airi Aavik selgitab, et esimest korda tõid õpilased festivali koolimajast välja ja muutsid selle ülelinnaliseks. Suurimaks õnnestumiseks peab Airi festivali raames toimunud looduskonverentsi, mille esinejate kvaliteet ei jäänud maha kordades kopsakama eelarvega suurüritustest. Esinejate seas olid näiteks Tarmo Soomere, Marko Valker jpt. „Ma ei tea, mis imega nad need inimesed siia kutsusid, aga sellega nad hakkama said ja sellise kvaliteediga loodusüritust ei toimu Läänemaal just iga päev,“ tunnustab Airi kutsehariduskeskuse loodusgiidide eriala teise kursuse tudengeid.
Üks neist, Tiina Soosalu tõdeb, et nimekate spetsialistide esinema saamine oli üllatus ka korraldajatele endile. „Kõik kutsutud tulid rõõmsalt (ja tasuta!) kohale, eitava vastuse saime vaid neilt, kes olid juba mõne muu ürituse või kohtumisega seotud,“ meenutab Tiina. Tema sõnul valiti esinejad korraldajate pakutud teemade põhjal, keskendudes looduse tervisele, loodushoiule ja tehnoloogia võimalustele. „Mere tervisest kutsusime rääkima Tarmo Soomere, kultuurist ja looduse tervisest Tiit Marani, kes soovitas kutsuda ka Grete Arro, sest inimeste käitumine on looduse hoidmise juures väga oluline.“ Tiina toonitab, et varajane ja sisuline kontakt oli edu võti. „Alustasime suhtlemist pool aastat varem, et esinejad saaksid planeerida oma päeva ning teada, millised teemad ja teised esinejad programmi kuuluvad. See aitas luua kõigile osalejatele väärtusliku ja sujuva konverentsikogemuse.“
Festivalil oli tegevust igale maitsele. „Et oleks midagi nii looduses liikujale, viktoriinide armastajale, taimetoidu entusiastile, orienteerujatele, tantsuhuvilistele ja loenguvormis teadmiste omandajatele,“ põhjendab Tiina.
Suurimateks publikumagnetiteks kujunesid looduskonverents ja töötoad. Näiteks õpetasid kokad Hele-Mai Alamaa ja Maret Allikas töötubades valmistama roogasid söödavatest taimedest, bioloog Marje Loide rääkis taimede tarvitamise mõjust inimesele ning ornitoloog Marko Valker demonstreeris oma erakordset linnutundmist. Kokku osales festivalil kohapeal ligi 150 inimest ja umbes 120 veebi vahendusel. „Rõõmu tegi festivalikülastajate tagasiside, et teete ägedat asja,“ meenutab Tiina heldimusega.
Festival sai teoks tänu loodusgiidi eriala teise kursuse 16 õppurile ning arvukatele partneritele: Haapsalu kultuurikeskusele, Haapsalu Kutsehariduskeskusele, kohalikele ettevõtjatele ja kogukonnale.
Milline on Läänemaa loodusfestivali mõju ja kasu kohalikule kogukonnale?
Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Marit Tamm: „Läänemaa loodusfestival „Parasiidi aed“ on olnud suurepärane näide sellest, kuidas täiskasvanud õppijad saavad oma teadmisi ja oskusi rakendada kogukonna heaks ning samal ajal inspireerida teisi elukestvaks õppimiseks. Täiskasvanud õppijate iseseisev ja sihikindel panus sündmuse korraldamisse – alates turundusest kuni konverentside, töötubade ja kunstinäitusteni – tõi ellu mitmekesise programmi, mis kõnetas eri vanuses ja taustaga osalejaid üle Eesti. Õppijad nägid oma töö otsest mõju – nende korraldatud sündmused pakkusid nii harivat sisu kui ka emotsionaalset väärtust. Kogukond sai festivalist tugeva impulsi, et väärtustada loodushoidu, koostööd ja õppimist igas vanuses. Samal ajal loodi eeskuju, kuidas täiskasvanuharidus saab olla nähtav, mõjus ja kogukonda liitev jõud. See kõik toetab elukestva õppe mõtteviisi levikut – õppimine ei ole ainult koolipingis, vaid ka kogemuste, loovuse ja ühistegevuse kaudu.“
Õppija lugude autor on Tanel Raig.
Koolitajate lugude autor on Heli Lehtsaar-Karma.
