Õppevisiidi eesmärk oli saada ülevaade sellest, kuidas Norra ja Rootsi valmistuvad erinevateks kriisideks ning milliseid lahendusi kasutatakse elanike teavitamisel, kriisikommunikatsioonis ja turvalisuse tagamisel. Kohtumise käigus tõdeti, et ka Eesti on mitmes valdkonnas juba sammukese võrra eespool. Näiteks tegeletakse Eestis aktiivselt elanike teavitamisega ning Rootsis toodi positiivse Eesti näitena esile Ole valmis! mobiilirakendus. Eestis on droonioht muutunud peaaegu iganädalaseks teemaks ning seetõttu on elanike kiire teavitamine saanud oluliseks osaks kriisivalmidusest.
Esimesel päeval külastati Oslos kahte maa-alust alumiiniumkiltkivimisse rajatud varjendit – üks neist mahutab vajadusel 1100 ja teine ligi 3000 inimest. Aastateks tähelepanuta jäänud varjendeid korrastatakse ja kaasajastatakse taas. Rahuajal on neid ruume kasutatud näiteks parklate ja ettevõtete laopindadena, kuid kriisiolukorras kehtib nõue, et varjendid tuleb vabastada. Varjendid on mõeldud eelkõige inimestele, kes viibivad ohuhetkel tänavatel. Kodus viibivate inimeste puhul kehtib sama põhimõte nagu Eestiski – vajadusel varjutakse oma eluruumidesse, näiteks keldrisse või akendeta siseruumi. Norralased tõdesid ausalt, et selliste rajatiste uuendamine on väga kulukas ning kriisivalmiduse arendamisel tuleb ka väikeriikidel teha keerulisi valikuid.
Teisel päeval tutvuti Karlstadi linnavalitsuse kriisikommunikatsiooni korraldusega ning külastati kohalikku päästekomandot. 99 000 elanikuga Karlstadi ümbritseb neli väiksemat omavalitsust, mis kokku moodustavad ligi 160 000 elanikuga piirkonna. Omavalitsuste vahel toimib ühine kommunikatsiooni koostöövõrgustik ning Karlstadi linnavalitsuse 28-liikmeline kommunikatsiooniosakond teeb tihedat koostööd allasutuste ja partneritega, et kriisiolukorras liiguks info kiiresti ja ühtselt. Kriisikommunikatsioonis kasutatakse erinevaid kanaleid – linna kodulehte, sotsiaalmeediat ning vajadusel ka infotahvleid ja paberkuulutusi. Varasemalt anti Karlstadis välja ka linna ajalehte kuus korda aastas, kuid suurte kulude tõttu sellest loobuti. Lääne-Nigula valla ajaleht ilmub käesoleval aastal samuti kuus korda aastas ning selle kaudu jõuavad elanikkonnakaitse teemad ka nende inimesteni, kes ei kasuta sotsiaalmeediat või arvutit. Eriti oluline on see vanemaealiste elanike jaoks. Kohtumisel tõdeti, et hoolimata erinevatest teavituskanalitest leidub endiselt inimesi, kelleni oluline info ei jõua.
Karlstadi päästekomando külastusel räägiti päästjate valmisolekust ja ka vaimsest vastupidavusest. Seoses suurenenud julgeolekuohuga pööratakse Rootsis järjest enam tähelepanu päästjate psühholoogilisele ettevalmistusele ning regulaarselt toimuvad erinevad kriisiõppused ja treeningud. Komandodesse on loodud kaasaegsed võimalused praktiliseks harjutamiseks. Rootsis on päästja amet kõrgelt hinnatud ning päästjaks saamine eeldab põhjalike ja intensiivsete katsete läbimist. Ka töötasu peegeldab ameti väärtust ühiskonnas – päästjate põhipalk ulatub üle riigi keskmise, olles ligikaudu 4000 eurot kuus. Eestis on selles valdkonnas veel arenguruumi nii päästjate väärtustamises kui järelkasvu motiveerimises.
Kohtumistel tuli selgelt esile, et pärast Ukraina sõja algust on nii Rootsis kui Norras hakatud sarnaselt Eestile märkimisväärselt rohkem panustama elanikkonnakaitsesse ja riskikommunikatsiooni. Karlstadis on näiteks valmisolek avada kaks suurt turvakeskust, mis sarnanevad Eesti mõistes kerksuskeskustele ehk kriisiinfokeskustele, eesmärgiks on seatud 20 turvakeskuse avamise võimalus. Eestis on selle teemaga juba jõutud kaugemale.
